Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum

Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel​​​​​​​
• on Eesti rahvus, keel ja kultuuriruum elujõuline ja arenev;
• kujundatakse Eesti riigivalitsemine inimesekesksemaks, teadmistepõhisemaks ja tõhusamaks;
• omandavad Eesti inimesed teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis võimaldavad teostada end isiklikus - elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja säästvat arengut;
• areneb majandus ja tehnoloogia inimkeskselt ja arvestab sotsiaal-kultuuriliste mõjudega.

Teekaardis lepiti kokku, et keelevaldkonnas tuleb luua ja kättesaadavaks teha väärtuslikke keeleandmestikke, arendada keeletehnoloogiat ning hoogustada keeletehnoloogiliste lahenduste (nt masintõlge, kõnetuvastus) laialdast kasutuselevõttu. Olulised on ka keeleõppe, mitmekeelsuse ja keele omandamise uuringud, mis on eriti vajalikud ka eestikeelsele õppele üleminekuks. Eraldi võib esile tuua tänapäeva eesti keele ja eri keelekujude (nt murded, netikeel, noortekeel) uurimise vajaduse. Kultuurivaldkonnas on jätkuvalt vajalik Eesti kultuuri tervikkäsitluste, kultuuripärandi tekke, kujunemise ja kasutamise ning mäluasutustega (muuseumid, arhiivid, raamatukogud) seotud teadustöö. Arvestades tehnoloogia kiiret arengut, vajavad eraldi tähelepanu digitaalsed kultuuriandmed ja digikultuuri uuringud. Haridusvaldkonna teadus peab aitama kindlustada Eesti õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu ja kvaliteeti.


Et arendada valdkonna teadust, lepiti teekaardis kokku, et kõige olulisem on toetada teadusuuringuid. Teatud valdkondades ja teemadel on vaja tugevaid uurimisrühmi ning teha täiendavat uurimistööd, sest senisest teadmisest jääb puudu. Kahtlemata on oluline teadustööks vajalike andmete kvaliteet ja kättesaadavus. Andmed on olulised ka rakenduslike lahenduste väljatöötamiseks, nt keeletehnoloogia vallas. Toetada tuleb nii valdkonnaülest (nt andme-, keele- ja kultuuri-, käitumis- ja haridusteaduste vahelist) kui ka eri osaliste vahelist koostööd (teadlased, muuseumid, arhiivid, koolid, ettevõtjad, spetsialistid, praktikud jt), et soodustada teadmiste siirdumist teistesse valdkondadesse ja seal nende kasutuselevõttu, nt avalikes teenustes, hariduses, kultuuris, poliitikakujunduses, aga ka ettevõtluses. Hea näide on teadustulemuste rakendamine loomemajanduses ja turismis. Ülioluline on teadlaste järel- ja juurdekasvu ning põlvkondade vahetumise küsimus, et tagada teadustöö jätkusuutlikkus ja noorte kaasamine valdkonna arendamisse. Eelnevaga seostub osaliselt ka suurem vajadus valdkonna populariseerimise ja oskusliku teaduskommunikatsiooni järele, et suurendada ühiskonna teadlikkust valdkonna tegevustest ja väärtusest, muuta keele-, kultuuri- ja haridusteaduste valdkond noorte jaoks atraktiivseks ning soodustada keeleõpet, tugevdada eesti keele mainet ja staatust.

Ühiskonna protsesside valdkonna sisu on koostamisel ja selle valmimisel täiendatakse teekaarti vastavalt ning kinnitatakse teekaardi muudatusena.

Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum teekaart

Viimati uuendatud 17.10.2024

open graph imagesearch block image